Ilusat vana ja veel paremat uut!!!

Selle aasta viimane sissekanne sisaldab häid soove uueks aastaks ja ühte eile hilisõhtul lõppenud projekti, mille alusel julgen alustada uuel aastal juba sarnast aga suuremat :P

Ma soovin kallid kudusõbrad teile võrratut uut aastat ja unistan/loodan/soovin, et see uus oleks kordades parem kui mööduv. Minu mööduv aasta tõi minu ellu palju uusi inimesi ja kohti. Oli päevi, mil igal õhtul nutsin end magama ja päevi, mil tänasin kõrgemaid jõude ilusaima/parima pere eest, kes mul on!

Suured kallid kõigile, kes mulle sellel aastal toeks olid ja neid inimesi ei olnud mitte vähe. Ilma teieta oleks see aasta ikka väga raske olnud, kuid hea sõna aitab ka lootusematutel hetkedel!!!!!!! Suur, suur AITÄH!!!!


Üks pisike selle aasta viimasel kuul tekkinud projekt sai ka lõpule!
Selle pisikese asja innustajaid oli 3:
1) MM tehnika aasta detsembrikuu teema entrelac, domino ruut, põimimine
2) minu uue kodu vannituba nõudis uut vaibakest
3) minu kallis mees tõi Eestist kaasa ka sellist lõnga, millele ma muud rakendust ei oska leida :)

Hakkasin siis vaikselt pusima

Ja eile venitasin ta siis kenasti välja ja panin kuivama. Mõõdud sellel hetkel olid 45x78 cm.

Kui nõelad said hommikul küljest korjatud ja vaibake oma õigesse kohta viidud, siis vähenesid mõõdud u 1 cm võrra, aga muidu on igati kobe ja mõnus.

Sobib sinna väga hästi ja nüüd julgen uuel aastal siis suurema variandi vanni ette ka teha - see praegu pesitseb siis wc poti ees.

Ahjaa, et uus aasta ikka töökas tuleks, siis - käib töö ja vile koos (meil nüüd alati nii :)).

Metsikud Marjad

Oma praeguse töö tõttu olen avastanud taas vestide võlu. Ihul on soe, aga käed saavad vabalt liikuda :)
Sellest tingituna tekkis mul tungiv vajadus ja soov endale uus vest kududa. Valikuid on ju ravelrys ringi uurides mitmeid, kuid esimene valik jäi sellele. Lõnga valik oli ka selline veidi keerulisem protsess, ainuke mida ma teadsin oli see, et tahan midagi dropsilt ja et see peab olema soe. Kuna mu mees jumaldab Andesest tehtud kampsunit, siis jäi pilk pidama sama koostisega peenemal lõngal Lima. Värvikaardi avades leidsin kohe õige värvi, sest see vest peab sobima mu teksade peale!

Kas ei lähe mitte sujuvalt üle see sinine toon?!?!

Kudumine läks üllatavalt kiiresti, ainuke miks asi veel seisis - olid nööbid. No selles linnakeses kus mina praegu pesitsen ei ole ühtegi nööbipoodi. Ok, saab vajaliku valge või musta särginööbi nii esmaabiks aga kõik muu on müstika. Läks pea 2 nädalat enne kui me siis naaberlinna (see veidi suurem) käsitööpoodi sattusime ja ma endale sobivad nööbid leidsin.

Sellised veidi kirjud ja lõnga oma värv peegeldub ka sellest kenasti.

No ja nüüd siis väike pildigalerii selles, kuidas see vestike mulle selga sobitub:P

Viimasel pildil on siis need vahvad marjakesed lähemalt ka näha.

Varras abimees oli 4,5 mm KnitPro ja lõnga kulus veidi üle 6 toki. Tõeline nauditav kudumine. Pean aga mainima, et kui mu puus veel paar cm laiem oleks võrreldes ülemise poolega, siis peaks kindlasti lisama ühe pööramise koha veel, et alumine äär veidi laiem saaks.

Jõulud oma kauges kodus

Sellel aastal tajusin ma esimest korda, et kõige tähtsam jõulude juures on see, kui saad olla koos oma kõige kallimatega ja siis ei ole üldse oluline, kus riigis sa viibid või milline on õues ilm.
Meie selle aasta jõulud olid seekord Eestist kaugel, väljas oli harjumatult soe ja lumest võis vaid unistada :) Aga minu mehed olid koos minuga ja midagi enamat tahta oleks suisa patt. Ma armastan oma mehi nii väga.

Ilusaid pühi kõigile kallitele kaugel ja lähedal!!!!

Blogisse on küll jäänud veidi pikem paus, aga ma ausõna olen nii kudunud kui kokanud. Täna lisan siia juurde vaid 2 pildikest, mis eile kuuse alla rändasid.
Minu ema pakikesse maandus 1 suur soe kaelussall, kuna ta ei armasta üldse mütse, siis see on selline pehme asi, mille saab vajadusel lihtsalt pähe tõmmata.

Laiali laotatult näeb sallike välja selline.

Kokku keeratuna ja pea ümber sätituna siis umbes selline - poja koerake oli nõus mulle poseerima ka :P
Lõngaks on Drops Verdi ja kulus teda u 200 grammi. Vardad olid seekord 4,5 mm Knit Prod.

Ja ema elukaaslasele rändasid pakki hoopis minu esimesed beseeküpsised, mille retsept on pärit raamatust Backen macht Freude. Üks igavesti tänuväärne kokaraamat minu raamaturiiulis.

Nendes sisaldub siis peale munavalge veel ka riivitud tumedat šokolaadi, suhkrut, vaniljesuhkrut ja purustatud mandleid. Tõeliselt mõnus amps mõru kohvi või tee kõrvale:P

No ma ju olen vahepeal veel kudunud, kuid metsikute marjade vest ootab nööpe. Palmikutega kampsul on vaja veel käeavadest alates ülespoole kehaosa valmis kududa ja siis õmmelda ja nööpe otsida ja siis lisaks hakkasin ka oma uude vannituppa vaipa kuduma. Ühesõnaga vardad ikka liiguvad veel:D

Rabarberi-kohupiimakook

Nagu igal laupäeval, nii ka eile küpsetasin ma taas kooki.
Loomulikult proovisin taaskord midagi uut, et igav ei hakkaks:)
Ema palveks oli veel viimast kord midagi rabarberist teha, kuna viimased värsked v6rsed tuleks ju kuidagi ära kasutada. Otsisin siis internetist seda 6iget, mida tahaks proovida. Mulle meeldivad korralikult mahlased ja iseloomuga koogid:P
Seet6ttu otsustasin seekord selle koogi kasuks.

Seekord ei hakka ma kogu retsepti ümber kirjutama, kuna tegin suhteliselt selle järgi. Endale tulevikuks vaid m6ned märked.
1. Rabarberi tükeldasin, segasin paari lusikatäie suhkruga ja jätsin oma aega ootama.
2. Segu sisse v6ib rohkem vaniljesuhkrut panna kui 1 paki. Ma panin seekord ühe pakikese.
3. Puru v6ib vabalt teha väiksema koguse (minul läks u viiendik prügikasti:( )

Jahtuma peaks kook korralikult maha, siis maitseb veel paremini, kuigi ka soojalt viis keele alla. T6eliselt mahlane ja m6nus amps.

Tulemus: läheb kindlasti kordamisele, sest see on lihtsalt nii hea.

Puuvillane Fern Glade

Minu uue kamspu l6ng on ikka veel minu poole teel. Seega pean ma oma ootamise aega millegi muu pisikese kudumisega sisustama. Sallike mida ma teha proovisin läks harutamisele, kuna lihtsalt see l6ng ja muster ei sobi omavahel kokku ja üha enam on mul tunne, et see l6ng ei tahagi salliks saada.
Kriitilise pilguga oma l6ngavaru üle vaadates

otsustasin proovida kududa ühte puuvillast mütsi endale. Ma ei olegi seda varem teinud. Mustr valimine oli tegelikult imelihtne, mulle nii meeldis Fern Glade. Küll aga polnud ma päris kindel, kuidas see tumeda l6ngaga välja näeb. Kahtlused hinges hakkasin aga kuduma ja tulemus on minule meeltmööda.

Muster on ikka täitsa kenasti näha ning mul on nüüd seelikuga ühte värvi müts. Saaks seelikule voodri alla, siis oleks ju sügisel täitsa lahe nendega koos linna peale patseerima minna :P

Sellise kuuma ilmaga on pildistamine üks imetegu alati. Taevas pole ainsatki pilve ja viludas näitab termomeeter 27 kraadi, aga ma panin mütsi pähe ja olin r66mus, et ma villase mütsi demonstratsiooni ei pea tegema :D

Ilus lilleke pealael.

L6ngaks Garnstudio Drops Muskat. Kulu 59 grammi. Vardad 3,25 mm ringvardad ja 4 mm sukavardad.
Kui välja arvata puuvillase puhul kolme silmuse kokkukudumine, siis oli see üks ääretult meeldiv kudutöö.

Ploomide hooaeg on alanud!

Ilusat 1. septembrit k6igile koolilastele ja 6petajatele!!!
Minul on tänavu aasta üle pika aja esimene aasta, kus ma ei astu koolimajja. Ju seda on just niimoodi vaja ja k6ik läheb täpselt nii nagu peab. V6ibolla kunagi taas hakkan igal aastal koolis käima:P

Aga tänane päev nagu juba paar kuud iga laupäev on meil koogi päev. Ehket mina küpsetan ja katsetan uusi hooajalisi kooke.
Ploomid trügivad sisse juba uksest ja aknast, ega mina siis saa neist k6rvale jääda. Otsisin mööda suurt laia interneti pagasit just seda 6iget ploomikoogi retsepti, mis tunduks nii hea ja ahvatlev, et järele proovida. No päris minu oma ei leidnud. Aga kahest sain enda ühe kokku küll. Inspiratsiooni allikad siisasuvad siin ja siin.

P6hi:

3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
60 g v6id
2 sl suhkrut
1 sl creme fraiche
1 muna
näpuotsatäis soola

K6ik toasoojad ained panin kaussi ja mikserdasin segamini.  segu surusin 26 cm lahtikäiva ümmarguse vormi p6hja ja u 1 cm jagu äärtele ka.

Kate:

7 küpset ploomi viilutatult
1 muna
creme fraiche 200g topsist see ülejäänud osa, mis p6hja ei läinud
vaniljesuhkrut (see osa, mis pakist taigna sisse ei läinud)
natuke rafineerimata suhkrut (~1sl)

180 grammi riivitud martsipani.

Muna, suhkru ja creme fraiche mikserdasin segamini.

Küpsetamine:

Eelsoojendatud ahjus küpsetasin p6hja eraldi 200 kraadi juures ~10 minutit.
Siis riputasin p6hjale riivitud martsipani, millele laotasin viilutatud ploomid. K6ige peale valasin muna-creme fraiche segu. Uuesti ahju ja samal temperatuuril veel ~30 minutit.

Serveeri jahtunult kas vaniljekastme v6i vahukoorega. Meil tuleb juurde vahukoor:P

Punased palmikud

Oma viimaste kudumite värvigammat vaadates olen ikka veel punase lainel. Kohati sundseisust, aga samas meeldib mulle see üha enam.
Need pisikesed sokid mulle endale said kootud kahel p6hjusel:
1) Harvest Mooni kampsunist jäi peaaegu poolteist tokki l6nga üle
2) MM Tehnika-aasta augustikuu teemaks oli patentkude ja kuhugi tuli teda ju kududa :P

Piilusin mustri osas veidi Garnstudio lehel ringi ja valisin välja selle mustri.
Aga sellel oli üks viga, patenti polnud kusagil. Minu peas aga oli idee kududa kannast alates kuni varba otsani kanna taha ja talla alla patendi riba. Egas muud üle ei jäänud kui tuli proovima hakata. L6ngakoguse jätkumises olid ka hinges suured kahtlused, seepärast kudusin kahte sokki korraga (ehk tegelikult vaheldumisi, kuna mul ühed olid metallvardad ja teised bambuse omad ja korraga m6lemaid kasutades oleks kude ikka täiesti erinev tulnud).

Kanda kududes oli algul lihtne patenti edasi-tagasi kududa, kuna sellel lehel on k6ik kenasti puust ja punasest selgeks tehtud.

Aga kui silmused tagasi k6igile varrastele sain ja edasi oli vaja ringselt kududa, siis olin küll esiti ikka täitsa n6utu. 6nneks andis triin112 mulle lingi sellele videole ja k6ik tuli edasi nagu iseenesest:)

Pealt näevad sokid välja täpselt sellised nagu originaalis:)

Siin on juba näha väike erinevus kanna osas:P

Ja talla all jookseb siis kuni varbaotsani kena patendi triip.

Hakkama sain!!!!!
L6nga kulus kokku 91 grammi:)

Esimene pitsseelik

Oh kuidas ma juba ammu unistasin ühest suvisest seelikust ja ikka pitsilisest.
Mul on ütlemata hea meel, et on olemas selline koht nagu MM ja seal olevad igati toredad ja innustavad inimesed. Tihti on ju vaja sellist väikest tagant utsitamist v6i julgustamist, et jah see on ilus, jah sa saad sellega hakkama. Neid väikseid t6ukeid on vahest nii hädasti tarvis, et valmiks midagi ilusat.
Välja sai valitud http://www.ravelry.com/patterns/library/nederdel---lace-tiered-skirt selline seelikuke ja koos koovad seda praegu juba päris mitmed. Kes soovib juba valmis iludusi piiluda, siis vaata siia.
Minu p6hil6ngaks on Dropsi Muskat värv nr.38 (tume ploom).

Nagu ikka ei saa ükski töö ilma harutamisteta ja ei saanud ka see. Ma aus6na tegin isegi seekord tööproovi ja see kattus täielikult mustris olevaga. Sellest ka p6hjus, miks ma nii rahuliku südamega hakkasin kenasti S suurust kuduma.

3 tokki l6nga kudusin enne ära, kui kahtlus hinges järele ei andnud ja tehtu varratselt maha v6tsin, et vaadata, no kui lai see seelikuhakatis on ka. Tulemus oli naeruväärselt suur. Egas midagi vaatasin kootu järgi, et esimest mustriosa pean 2 korduse v6rra vähem tegema. Juba valmis A osa läks k6ik harutamisele ja algasin otsast peale.

Nüüd läks asi nagu lepase reega ja seelik edenes j6udsalt.

Kui C osa tehtud oli, siis selgus t6siasi, et otse juhendit järgides oleks seelik ikka väga pikk. Oma loogikaga tegin siis D osa lühema ja kahandused tihemini. Ja vaatamata k6igele tundus, see seelik mulle veidi laia v6itu ülevalt olema. Ajasin l6nga silmustesse ja ilma kummita ta mul üleval ei oleks kaua püsinud :D. Egas midagi, sai siis seelik endale ka kummikanali. Aga kuna mulle väga meeldis m6te ka vööst, siis on minu seelikul m6lemad esindatud - ni kumm seeliku üleval hoidmise eesmärgil ja vöö ilu eesmärgil:P

Aga need satsid valmistasid mulle ikka t6elist peavalu. Mul ju praegu l6ngakriis ja pean leppima sellega, mis siin hetkel olemas. Ja neid on väga vähe. Esmalt proovisin Fabelit, aga see karvane ei meeldinud mulle kohe üldse, seega pildile ei püüdnud. Siis proovisin lillakirjut heegelniiti.

Aga sellega jäi asi selline kummaline. Just täpselt nii nagu keegi foorumist arvas, et seelik on pesus veidi värvi ka satsidele jaganud, aga seda vaid hooti. No ei olenud see ilus ja see 6ige.
Rohkem valikuid mul käepärast polnud. V6tsin vastu otsuse, et lähen l6ngapoodi vaid selle ühe toki pärast satside jaoks. Poes olid minu ja seeliku ees l6puks leti peale 8 erinevas toonis ja jämeduses l6nga. Kujutate ette, kui segaduses ma olin. Asi toimus poes aga välistamise meetodil. Seda ei taha, see on liiga jäme, see liiga plass, see jätab mulje, et ta oli kunagi valge, aga nüüd ... jne. L6puks tuli minuga koju mitte just odavate killast 100% puuvillane ITO Gima 8.5. Olen igati rahul esimesest silmusest peale.

Alumises ääres ei tahtnud kuidagi seda pikood sinna teha ja valisin viimistlemiseks siis selle vähikäigul heegeldamise (esimest korda kusjuures).

Täitsa kena sai, vaid vöö oli vaja veel heegeldada. Ainult selline satsivärv ei meeldinud, ainult seeliku p6hivärv ka mitte. Pealegi jäi see vähikäik nende kahe l6ngaga nii efektne, et otsus sündis kohe peale esimest proovimist. P6hil6ngaga tavaline kett ja siis satsil6ngaga vähikäigul üks äär üle ning voilaa - valmis sai.
Lubage esitleda minu seelik:

Täna peale seeliku pressimist v6in ma öelda, et minu seelik on ilus (ilu on vaataja silmades, nii et me sellel teemal arutellu ei lasku:P). Seega ma kudusin endale ühe ilusa asja:)
Te ju näete, kui väga see seelik endale voodrit igatseb. Seda ta nüüd veel peab natuke ootama, et teda seljas nautida.

Otsisin oma roosa miniseeliku välja, t6mbasin pitsilise selle peale ja tegin paar kl6psu :P

Pisike ja roosa

See väike vidin sündis tänu kahele juhusele.
1) Nimelt jäi sallikesest veidi roosakirjut Fabelit üle ja muud l6nga mul siin käe pärast ei olnud, et midagi muud kududa.
2) MM-s on projekt Teeme koos: Tehnika-aasta 2012, millest ma ikka vaikselt üritan osa v6tta ning juulikuu teemaks olid jooksma lastud silmused.

Nende kahe pisikese juhuse t6ttu sündis minu ema telefonile vajalik mobiilikotike.
Idee ja teostus puhas omalooming:)

Ühelt poolt näeb see välja selline.

Ja teiselt poolt selline väga teistsugune :P

Harvest Moon: finaal

Oh nii tore ikka, kui su kaasa sust hoolib ja tahab, et sa oma poolikuid töid l6petad. Eelmisest postist on ilmselt k6igile lugejatele juba selge, et minu käsitöötarbed ei ole just minu käeulatuses k6ik ja ma s6ltun suuresti oma kallist kaasast, mida ma parasjagu kududa saan! Ja ausalt öeldes meeldib see mulle isegi väga:) Esiteks näen ma iga päev järjest enam, kui kallis ja tore musi mind kodus ootab. Ma armastan teda nii väga!!!!
Teiseks, aga on ütlemata hea tunne kui m6ne ilusa asjaga valmis ka saad vahepeal.
Minu kampsun ootas ikka päris kaua tühja need m6ned kuud, kuid nüüd v6in öelda, et valmis ta sai ja üks ütlemata vajalik asi minu garderoobis.
Vahepealseid poolikuid kl6pse ei teinud, kuid just see pisike taskukandi kudumine välja arvata. Suured tänud siinkohal veel mekale, kes mulle puust ja punasest ära seletas, kuidas seda k6ikse parem teha on.

Selline ta siis sai, minu kampsu tasku:)

Oi ja pisiingel, suured tänud, et selle kampsutegemise koostegemiseks vormisid, ilma selleta ma ilmselt poleks seda isegi mitte julgend alustada:))
Nüüd siis veidi pilte ka:)

Minu nööp sai selline. No ei suutnud ma suurt sellest vähesest valikust välja valida. Esiteks pidin ma üldse nööbi leidmiseks eemale suuemasse linna s6itma, sest selles pisikeses kohas pole ainsatki l6nga/nööbi poodi. Vähemalt ei ole ma suutnud seda veel tuvastada ja google ei ole ka midagi välja v6lunud. Sai teine selline vähe suurem valitud, et ikka silma ka torkaks. Aga 6ige värvi pildile püüdmine on ikka paganama raske töö (hetkel pole see päris see 6ige toon). Nööpaugu peab ikka korralikult pingule t6mbama, et see pikem diagonaal sealt läbi tuleks, aga ta tuleb ja on täitsa tore.

Selle pildi peal on vähe 6igem nööbi värv. Ja nagu ikka ei ole fotode tegemisel ju kedagi teist peale iseenda v6tta, seega seljas pildid on sellised nagu nad parasjagu peegli abil juhtusid :)

Peale auru väike puhkus.

Laual puhkamas ja selgapanemist ootamas.

Arva ära, mida ma proovin pildistada?!?!

Kuna mu ema majapidamises puudub suur peegel ( justnimelt selles majapidamises ei ole ühtegi peeglit, kus ennast üks tütarlaps näeks pealaest jalatallani), siis peab rahulduma pisikese peegli ja kohustusliku samovari v6ttega:)))

Väike kl6ps peaaegu külje pealt ka.

No väike lootus on, et mu kallis emme saab ilusama ilma korral ka paar sellist paraadkl6psu teha.